Sündinud 1965. aastal. Loob joonistusi, trükikunsti, maale ja interaktiivseid vineerobjekte, mis põhinevad tema sketširaamatust inimeste, taimede ja loomade isiksustel. Uurides seoseid sisemise ja välise vahel läbi joone, värvi ja pinna, liigub ta grotesksetest graafilistest mängudest intensiivsete värviliste karakterite poole, luues nende taha ja vahele olulisi metafoorseid narratiive.

Ulas lõpetas Tallinna Kunstiülikooli 1991. aastal, omandades kraadi trükikunstis. Ta on 1992. aasta Kristjan Raudi auhinna, 2006. aasta 12. Aasia Kunsti Biennaali aukirja võitja ning hiljuti on ta osalenud rühma näitustel: "Trükkide laienemine ruumi" ARS projektiruumis Tallinnas 2020. aastal, Rahvusvaheline joonistamise triennaal ARS projektiruumis Tallinnas 2021. aastal, "Joonistatud Põhjamaa" Evald Okase muuseumis Haapsalus 2021. aastal, rahvusvaheline naish kunstnike näitus "Naiste Jõud" Hearts Art galeriis Tallinnas 2021. aastal ning "Libisemine Õhukesel Jääl" Peeter Sauteriga Türi Kunstikeskuse galeriis 2022. aastal. ARS projektiruumis Tallinnas toimus tema isiknäitus "Joon voolab hingest" 2022. aasta märtsis.

Maria-Kristiina on pidanud 24 isiknäitust ja osalenud rühma näitustes Soomes, Rootsis, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, USA-s, Austraalias ja mujal.

Ta on korraldanud joonistamisakte näituste ajal ja koostöös muusikutega.

Maria-Kristiina Ulas on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, viinud läbi töötubasid ja tutvustanud joonistusmaterjale, kureerinud näitusi.

MIS ON NAISE JÕUD?

Vastan küsimusele istudes diivanil hommikumantlis pealekül madushi. Seesamakeha, mis veel väreleb külma veega uhamisest, on enda sees kasvatanud kaks inimest, kes nüüd on täiskasvanud. Paisunud ja jälle kokku tõmbunud. See keha on tundnud plahvatuslikke sünnitamise elamusi, kirge iha ja erutust-värsket nooruse jõudu. See jõud pole kuskile kadunud - kas see on inimlik jõud või naiselik jõud? See on naiselik jõud - sitkus vastupidavus valmidus muunduda ühest olekust teise nii otseses kui ülekantud tähenduses, sünnitada uut elu ja sünnitada iseennast igal hetkel uuesti. Kui ma istun jäävannis või süvenen uue valmiva silueti kontuuridesse, ilmub see jõud naiselikust sügavusest, üsa sisimast põhjast. Mõnu voogab kehas laiali, ihu tajub oma alastust, haprust, ajalisust, muutuvust. Füüsiline julgus luua uut elu ja tajuda oma naiselikkuse jõudu annab ka loomingule elususe ja kontakti hetke sügavama olemusega